Elus on vahel ootamatuid hetki...

Elus on vahel ootamatuid hetki, ootamatuid kohtumisi ja eluteede ristumisi. Mul oli eile üks kummaline juhus tööl.
Pole saladus, et ühes Eesti kasiinos pokkeri diiler olen. Umbes kesköö paiku tuli kasiinosse üks vanemmeesterahvas. Vanus võis olla umbes sinna 70.aasta kanti (pluss/miinus mõned aastad). Mul parasjagu paus ja suundun oma kohvi tassiga taharuumi. Mind nähes härra hüüatab: Oi, see on ju täitsa baleriin!  
Joon oma kohvi ja mõtlen, et härral on juhuslikult päris huvitav mõte pähe torganud. Eks ta seda keele kastet ka ikka vaikselt seal rüüpas. Kui oma kohvitassi ära viima läksin, kutsus härra mind enda juurde: Vabandage, kas te olete balletti õppinud? Ma olin siiralt hämmeldunud ja vististi üsna kohmetult vastasin jah. Mille peale härra ütles: ma kohe sain aru sinu liigutustest ja olekust.
Olin pisut rohkem kui šokeeritud, umbes miljon küsimust keerles peas. Pole ennast kunagi baleriiniks pidanud, pigem balletti kui üht tantsu tehnilisttundi.
Viisin tühja kohvitassi ära. Eks härrale tahtis vestelda, paistis olema üksik. Mis ma siis teada sain?
Härra eks abikaasa oli olnud baleriin. Ilusamatest ilusaim naine, jumalus. Naine, keda härra oma elus on kõige rohkem armastanud. Lisaks olevat veel olnud põselohkudega nagu mina! Härra eksnaine olevat tantsinud ka Viru varietees,  Saarekese trupis. Nagu paljud selle aja baleriinid tantsisid nad ka varietees. Härra naisel oli kahjuks aga kurb lõpp - armastas ta soojadel maadel palju päevitada, et ilus olla. Kahjuks päädis see nahavähiga, millesse ta ka suri (nagu ma õigesti aru sain). Selles mõttes, et härra jutt oli üsna hüplev ühel teemalt teisele ja siis jälle esimese teema juurde tagasi tulles. Härra veel lubas, et toob mulle Viru varietee video, kus tema naine tantsib. Kuigi ma tahaks seda väga väga väga näha, siis kasiinos ühtegi asja ma vastu võtta ei tohi. Ütlesin, seda härrale, aga ta ei paistnud sellest hoolivat. On ka võimalus, et tänaseks ta enam ei mäleta seda ka enam.
 Lõppude lõpuks ma härra eksabikaasa nime ei saanudki teada, ehkki ma küsisin seda kahel korral.
Vat sellised lood tabavad vahel mind. See lugu oli midagi, mis kõigutas mind ja jäi  kummitama.. Kõige rohkem just see koht, kes oli see naine?? Kahju et minu Kalju Saarekese raamat "Elu kui kabaree" hetkel maal on, sealt oleks ehk leidnud mõne vastuse. Mul õhkõrn niidiots, millest kinni hakata.. (CSI-lik urrimine on mulle alati meeldinud :) )