Aga täpselt päev enne emadepäeva sain uue "lapsukese" omale - kuigi selle lapsukese kasvatamine jääb küll suuremas osas Henri kanda. Jah, lapsuke on meil karvane ja sabaga, aga ülejäänud on kõik sama, mis väiksel lapsel. Kasvab ehk lihtsalt natuke kiiremini. Tegu on siis Lääne-Siberi laikaga.
Otsime juba pikemat aega kutsikat, aga ühtegi väga silma pole jäänud. Isegi Pärnu varjupaigas käisime, aga seal parasjagu kutsikaid ei olnud. Kuniks siis ühel laupäeval vanemate juurde sõites nägime soov.ee's just sobivat, Helistasime ja läksime kohe vaatama. Oi, sellel mehel oli palju kutsikaid - igasuguseid, igas vanuses. Täpselt ei saanudki aru, kuidas ja mis, aga et talle on tuttavad toonud need kutsikat, kes tee äärest leidnud jne. Igatahes oli seal üks kümmekond kutsikat. Laika (just see on ta nimi) jäi silma kui kõige rahulikum neist, tegelikkuses on ta aga üsna aktiivne koerake. Tegemist siis Lääne-Siberi laikaga ja ilmselt millegi segu veel, täpselt keegi ei tea. Nii palju kui ise uurinud, siis vastab kõigile tõustandarditele ja kõrvale kaldeid ei esine, seda kinnitas ka loomaarst. Tema ainuke "viga" on tagumisel jalal üks lisavarvas. Kaldume siin arvama, et ehk selle lisavarba pärast ta n.ö "välja praagitud" ongi. Seaduslikus korras seda eemaldada ei tohi, kuna see koerakest ei häiri. Muidu on koer aga terve kui purikas!
Kui me ta võtsime, siis oli ta vaevalt 7 nädalane, kõrvad alles lontis. Esimesed kolm ööd oli kodus tõeline beebi - ärkas iga 2 tunni tagant ja nuttis. Igakord jälle läksid juurde mängisid u 15 minutit, seletasid, kus on tema magamisekoht ja silitasid ta seal magama või hoidsid vähemalt kätt tema juures. Ja nii iga 2-3 tunni tagant. Neljandal ööl oli see vahe juba pikem. Nädala pärast sai juba kella 4ni magada ja siis läksin alles Laikat pissitama. Teate küll, nagu väiksed lapsed, et natuke aega pärast magamist pissivad.
Hetkel siis härra Laika hõikab alles kell 6-7 hommikul, et tahaks oma hädad ära teha. Suurema häda koht on üks kindel ja väiksed sirtsud ka õues ära ning tuppa tagasi, pärast mida laseb ta vabalt tunnikese veel magama. No ja siis juba hommikusöök endale ja koerale ja peale sööki kohe uuesti üks kakatiir. (no ma räägin ju, et nagu väiksed lapsed).
Tegemist on siiski mänguhimulise koeraga, kes leiab õues endale ka nii sama tegemist. Tahab paitust ja "musitamist" ja urisedagi oskab. Maja eest on eemale peletanud suuri boksereid jms. Ehk tegemist on tõeliselt vapra väikese valvuriga.
hetkel pilt tehtu samal päeval kui Laika omale tõime, hetkel aga vasak kõrv juba kikkis ja parem poolel teel. Järgmise pildi saabki siis, kui mõlemad kõrvad kikkis on.
