XXIX Pärnu filmifestival. Midagi paremat on tulekul (Something Better to Come, Poola/Taani/Vene 2015)
Vaatan filmi etv järelvaatamisest, sest õigel ajal polnud aega vaadata.
Ribu rada pidi hakkab siia tulema muljeid, mida kirjutan üles filmi vaatamise ajal. Lihtsalt et kaardistada hetke emotsiooni. Nii et pole kindel kui seotud või mitte seotud kogu see asi siin tuleb.
See dok.film on teismelisest tüdrukust, kes elab Moskva rajooni prügimäel. Ta püüab seal elada tavalist elu - proovib kosmeetikat, suitsetab ja alkoholigi. Ema valab tüdrukule viina otse tassi, millest siis tüdruk lonksu võtab. Tass käib loomulikult ringi. Räägivad elust, kuidas sealsed inimesed surevad, toimivad, avaldavad arvamust riigist, Putinist. Juba film algab päris võimsate kaadrite ja tekstiga.
Niisiis.. enamus elanikest hukkub tules või talvel lihtsalt külmub surnuks, kaadrid põlenud skelettidest. Ja siis ekskavaatori juhid lihtsalt vestlevad, kuidas nad aeg ajalt inimestest üle sõidavad. Noh, lihtsalt ei näe neid, sageli prügimäe elanikel tumedad riided seljas. Ja nad räägivad sellest nagu tegu oleks olnud mõne loomaga stiilis.. noh, näed jäi alla (mitte loomi tuleks alla ajada ja see ei morjendaks). Põhimõtteliselt oli tegu nende jaoks iga päevase asjaga.
Julija mõlgutab mõtteid selle üle, kuidas nad sinna saatusid, kuidas tema ema prügimäel muutus (joodikuks) ning siis tuleb üks hea lause selle teismelise tüdruku poolt: "See ei ole mitte prügimägi, vaid soo. Imeb kõik sisse!"
Esimene armumine, rasedus. Poiss ei taha kuuldagi isaks olemisest, ema sarjab tüdrukut. Kuidas te ei mõelnud, miks te kondoome (prügimäelt) ei otsinud. Mõelda vaja. Aga siis nagu on hea meel ka. Ütleb veel tüdrukule, et hakkaku mähkmeid otsima (jah, otsima, mitte ostma!) ja veel lisab, et suitsetagu vähem. Kuigi tüdrukul ka kerge lootuskiir on. Kui sünnib laps, siis ehk saab ka kiiremini korteri. Eeldan siis, et riigi poolt! Ikka ja jälle kõlab läbi - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!
Mis siis sai? Mida on saada kui 16 aastane prügimäel elav tüdruk saab lapse? Polnud valikuid, pidi jätma oma lapse haiglasse. Aeg möödus ja möödus. 5 aastat pärast lapse sündi tekkis ikka lootuskiir ja nad said omale korteri, said korteri ostmiseks toetust (lähemalt vaata filmist, kuidas see asi oli). Jõudsid elus edasi, tõi ema prügimäelt ära. Julija mõlgutas veel mõtteid selle üle, et oleks vaid võimalus aeg tagasi pöörata, siis võtaks ta oma tütre ja tuleks praegusesse aega tagasi.
Film lõppes Julija uue lapse sünniga.
Aga nagu ta ise ütles - prügimäelt pääseb üks inimene 100st või siis mitte ühtegi!
Väga mõtlema panev film, trööstitu, trööstitu... Soovitan vaadata!
