Mul on kahju vanamutikestest, kes Mai selveri juures lilli, marju ja seeni müüvad. Isegi külma sügistuule ja pimedusega istub keegi neist seal. Ja selliseid on veelgi igal pool mujal. Karm on neist lihtsalt mööda jalutada, sest tegelikult on minus tungiv soov neilt see lillekimbuke või mis iganes asi osta. Laupäeval andsin kiusatusele järele ja ostsin omale karbi pohi. Ja tegelikult sain ju igatepidi kasu - ostsin imemaitsvad pohlad, mis oli metsast korjatud ja millele polnud peale pritsitud säilitusaineid, et marju ilusatena hoida. Ja teiselt poolt sain hea vitamiinikoguse kõledasse sügis ilma, et ikka ennast tervena hoida. Ja see on parim, mis ma oma lapsele pakkuda saan :D