Lõpetades just raamatu "Tõeline Nurejev" lugemise, tajun, et olen täielikult selle suurima meestantsija lummuses, kes 1993 aastal suri AIDSi. See on teine raamat, mida olen lugenud tema elust.
Enne esimest ramatut ei teadnud ma temast midagi, ni naljakas kui see ka pole. Ma pole näinud tema esinemisi reaalselt. Ometigi olen temast vaimustuses.. Temas on mingi salapära mis kõiki köidab. Sellest võlust rääkis ka eelnimetatud raamat. Tema töid olen näinud youtube vahendusel ja ka mõnel korral mezzozt. Mis seal salata, ta oli tõeline artist!
Omalajal oli ta muidugi ka sama kuulus kui Marilyn Monroe või Elvis Presley. Meedia pasundas temast alalõpmata.
Minule aga sümboliseerib see mees kiindumust tantsu - balletti - tõsist tööd selle nimel, et saavutada täius. Ta ei jätnud kunagi pooleli enda täiustamist, ta ahmis uut materjali. Ta on mulle eeskuju sihikindlusest.
Friday, August 15, 2008
Tuesday, August 5, 2008
Saame kokku purskaevude juures
jah, saame kokku purskaevude juures. Just sellise pealkirjaga impro etendus oleks pidanud toimuma eile ja täna. Aga vaadates välja... vihmane, sombune ja tuuline... mitte mingit sumedat suve õhtut. Kuigi idee poolest me eile siiski saime purskaevude juures kokku, ehkki etendust ei toimunud. Oleksin tahtnud, tõesti... minu sees oli see tunne.. tunne ja tahe liikumiseks. Kuigi ilm mind tõesti ei rõõmustanud.
Eile, kui koju rattal kihutasin, oli väljas juba päris pime. Kuigi kiirus oli suur, ei jäänud mulle tähelepanemata majad, mida ma Pärnus varem tähele polnud pannud. Need olid ilusad, eesti aegsed. mööda jaansoni rada sõites, mis oli pime ja kõle tegelikult, oleksin tahtnud peatuda.. aga ma oleks siis soovinud, et ma poleks üksi olnud. jõgi oli nii ilus. vesi sillerdas. teisel pool jõge paistsid kesklinna tuled. mina aga ei peatunud...
Aga nüüd siis ka minu lubadus. katked Dresdenist...
kolmas päev Dresdenis, hommik. esimene päev oli ikka päris hull - magamatus. Öine sõit rongis, kuid enne seda veel rongi ootamine.. Nii umbes 5 tundi lennujaamas. Veetsin oma öö magades sõnaotseses mõttes kohvri peal, tekiks saunalina. jah, mis ei tapa, teeb tugevaks. Kuid seega oli esimene päev üsna segane, ballett oli jube kiire ja ise olin nagu udus. Tundsin ennast äpuna, saamatuna. Siiski tõstis minu ego hispaania tüdruk, sest tema oli totaalselt kehva. Kuid teine päev oli parem ja eks tänanegi.
Kaasagne tants on aga vähe kodusem juba. Midagi Merlest ja Aarest. Mõnus on!
Forsythe'st parem üldse ei räägigi. Ma nii kardsin seda, et ma ei saa hakkama. Tegelikult on see aga väga minulik. Kõik on nii kerge, ´kuigi tegelikult aga füsiliselt kõige raskem.
Tõeline liikumis rõõm!
(16.07.2008)
Eile, kui koju rattal kihutasin, oli väljas juba päris pime. Kuigi kiirus oli suur, ei jäänud mulle tähelepanemata majad, mida ma Pärnus varem tähele polnud pannud. Need olid ilusad, eesti aegsed. mööda jaansoni rada sõites, mis oli pime ja kõle tegelikult, oleksin tahtnud peatuda.. aga ma oleks siis soovinud, et ma poleks üksi olnud. jõgi oli nii ilus. vesi sillerdas. teisel pool jõge paistsid kesklinna tuled. mina aga ei peatunud...
Aga nüüd siis ka minu lubadus. katked Dresdenist...
kolmas päev Dresdenis, hommik. esimene päev oli ikka päris hull - magamatus. Öine sõit rongis, kuid enne seda veel rongi ootamine.. Nii umbes 5 tundi lennujaamas. Veetsin oma öö magades sõnaotseses mõttes kohvri peal, tekiks saunalina. jah, mis ei tapa, teeb tugevaks. Kuid seega oli esimene päev üsna segane, ballett oli jube kiire ja ise olin nagu udus. Tundsin ennast äpuna, saamatuna. Siiski tõstis minu ego hispaania tüdruk, sest tema oli totaalselt kehva. Kuid teine päev oli parem ja eks tänanegi.
Kaasagne tants on aga vähe kodusem juba. Midagi Merlest ja Aarest. Mõnus on!
Forsythe'st parem üldse ei räägigi. Ma nii kardsin seda, et ma ei saa hakkama. Tegelikult on see aga väga minulik. Kõik on nii kerge, ´kuigi tegelikult aga füsiliselt kõige raskem.
Tõeline liikumis rõõm!
(16.07.2008)
Subscribe to:
Comments (Atom)