Kell on 1.05 öösel. Tüpselt. Ma ei tea ise ka misk ma veel üleval olen. Tegelikult juba olingi voodis. Peaaegu tund aega. Und ei tulnud. Ja ei tulnud. Seega tõusin jälle üles, lihtsalt! Et ehk arvuti taga olles tuleb. Kõhus on imelik tunne, krampi kisub, valus on natsa. Janu on ja tahaks vett juua. Tibu ärkas vahe peal üles. Hambad teevad valu ja vahel ka juhtub, et on lihtsalt halb unenägu. Mõnikord magan tema voodi kõrval põrandal, sest tal on vaja mu käest kinni hoida. Kuigi ta ise jub magab ja ma tahaks voodisse minna ja oma käe vaikselt ära võtan, siis sirutab ta oma pisikese käekese, ise magades, pulkade lahelt välja ja otsib minu kätt, millest uuesti kõvasti kõvasti kinni hoida. Aga minul on ka uni ja nii ma tavaliselt tema kõrvale põrandale magama jäängi, minu sõrm tema peos. Kui lõpuks ärkan, et voodisse ikkagi tagasi minna, siis magab ta juba nii sügavalt, et ei märka, et tema käekese lahti lasen ja ära lähen. Tegelikult mõtlesinigi, et kui ma oma peas ringi käivad mõtted siia üles kirjutan, siis ehk saan magama jääda. Hetkel voodisse minnes pea nii paljusi mõtteid täis. Ulme. Aga nüüd oleks nagu kõik mõtted kadunud(ja on ka mõningad mõtted, mida avaldada ei saa). Lihtsalt ei saa!