Sunday, November 26, 2017

Miks su laps discoga tegeleb?

Ma aeg ajalt põrkun kokku küsimusega, miks ma oled pannud oma lapse sellist karmi tantsustiili pannud tegema? Miks ma panen ta nii stressi rohkesse olukorda nagu seda on võistlused?
Teate, ma ei olegi seda teinud!! Ta läks ise, ta tahtis ise! (Ma läksin ka kunagi ise tantsima, helistasin emale ja teadustasin, et ma nüüd lähen)

Eleanor rääkis mulle umbes aasta aega, et tema tahab disco tantsuga tegelema hakata. Ja ma olin nagu ja-jah, ja-jah. Ja midagi tegelikult ei muutunud. Ma olin täiesti kindel, et see ei ole tema ala, sest tema iseloom ja olemine on pigem aeglane.

Eelmise aasta jõulude ajal andsin ma lihtsalt järgi ja ütlesin olgu mine. Leppisin Anuga aja kokku ja Anu tegi talle jaanuaris soolo kava. Tema esimene võistlus oli veebruaris, päev enne tema 6.aasta sünnipäeva, Riias. Kohe päris korralikus konkurentsis. Ta tegi oma kava korralikult ära ja teate, mis nägu tal peas kogu selle aja oli - kala nägu. Täpselt selline tuim ja emotsioonitu nägu. Tegelikult oli tal ka alati grupis esinedes kala nägu peas. Null emotsiooni laval.

Pärast esimest võistlust isegi oli korraks koht, et vist ikka ei sobi ja ellu arvas, et ta vist ikka kardab. Aga kuna kostüüm oli tehtud, siis otsustasime, et teeme ühe võistluse veel. Järgmiel võistlusel läks väga hästi! Tegemisse hakkas emotsiooni sisse tulema, naeratust! Sealt edasi polnud enam mingit küsimust - mulle teadustati, et ootab järgmist võistlust! Ja see aasta polnud nagu enam mingit küsimust!


Paar udu kogu kavast - kevad 2017
Teine võistlus - 2017 märts

Ma tahan lihtsalt öelda, et ma lasin oma lapsel ise valida! Me leidsin, et ma pean oma last tema otsustes ja tegemistes toetama - isegi kui ma ise sellega 100% nõus ei ole! Sest disco on suuresti sport! Ja nii palju kui ma Elluga sel teemal vestelnud olen, siis ta naudib seda protsessi. Ta naudib seda, et tal esimesel korral asjad välja ei tule ja ta peab nende kallal tööd tegema. Aga see võlu, kui üks kord element välja tuleb, seda ilmselt mina ei saagi sõnadesse panna. Ma ei ütle, et seal hulgas ka pisaraid pole. On küll!! Ja need pisarad on alati siis kui ta minuga trennis on. Kõik, mis Anu ütleb on A ja O!!!

Mida see kõik lapsele andnud on? Kohusetunde, treening harjumuse. Ta on lasknud oma emotsioonid välja, ka grupis tantsides pole tal enam tuim nägu peas. Enesekindlus on tohutult tõusnud!

Las ta siis teeb! Minu asi on teda toetada!



november 2017 - pildid päris EDO fb lehelt

No comments: