Kui mõni päev tagasi lahkusin siit linnast, siis taevas nuttis ja oli kurb. Meri hall ja kurvameelne, kuid mitte tormine. Lained loksusid vaikselt ja nutuselt. Anna andeks meri, et ära lähen.. Anna andeks taevas - ma tulen varsti jälle..

Eile kui saabusin, naeratas mulle päike ning säras õnnest. Lained sööstsid ohjeldamatult kaldale, püüeldes kallistada mu pahkluid. Jah ma armastan sind ka meri! Ma olen juba tagasi!