Täna olen nii.. lihtsalt nii ongi..nii.. Ma ei jaksa ja vahel ka ei taha.
Vaatasime Kaiaga filmi „Räägi temaga,“ milles iseenesest oli paras hullus. Armastustest hulluseni minemine. Aga see ei ole see, millele rõhuda tahtsin! Lihtsalt see naine, kes oli toreodoor, lubas mitte kunagi enam oma majja tagasi minna. Ta elas üksi. Ja siis ma ütlesin Kaiale, et ma tahaks ka lihtsalt minna. Miks mina ei saa lihtsalt nii sama ära minna?
Jah, jälle tahan ära. Kuhugi kaugele, kuhugi, kus mind keegi ei tunne, kus saan lihtsalt olla, ilma et see kedagi huvitaks. See pole Henri pärast, see lihtsalt on nii. Tema ma võtaks kaasa, mis sest et ta hatkel ei vasta telefonile, kuigi ma nii väga tahaks ta häält kuua. Et see rahu tagasi tooks.
Tahaks nutta...
Anna pool, anna pool, anna pool,
palun anna mulle pool oma unenägu,
mille magades sa leidsid!
Anna pool, anna pool, anna pool,
palun anna mulle pool,mida unes nägid,
mida padja alla peidsid...
*Me ei näe enam kunagi*
No comments:
Post a Comment