kell on hetkel 1:36.. postituse sisu võib tegelikult lugeda juba eilseks..
Täna ärkasin ja esimene mõte, mis mulle pähe tuli oli „Elu on matemaatika“. Tal on omad valemid, millega me võme lahti mõtestada nii mõnedgi asjad elus. Teisendada ja kui vaja elimineerida.
Hetkel siis sõidan bussiga, kus siis võiks teha matemaatilisi tehteid aja ja vahemaa suhtes. Siis veel arvestada, et sõidan bussis, mis läheb Vändra kaudu. Ja nüüd seda aega ja tee pikkust võrrelda bussiga, mis oleks läinud läbi Kilingi-Nõmme. Mjah.
Aga ma ei nurise, sest mulle meeldivad bussi sõidud. Kolme aastaga on neisse oma võlu tekkinud. Vahel lausa soovin, et mul polekski kindlat sihti. Sõidaks lõputult...
Mulle meeldib vaadata bussiaknast välja ja mõelda, et selline ongi minu kodumaa. Ilma palmideta ja ilma elevantideta. Ja ta on nii oma. Need männid on minu jaoks eksootika ja must muld, mis ei jäta mind nälga. Oleme õnnistatud!
No comments:
Post a Comment